Praegu pole tore olla. Viibin Mustamäe haiglas, meeleolu: vaheldumisi apaatne ning närviline. Kõige enam võtab võimust igavus, sest teha pole siin midagi. Nurga taga pole isegi mõnda kasiinot või baari. Selline tunne, et tahaks lihtsalt ära joosta, kõik persse saata. Aga siiski oli siia tulek mu enda vaba valik, niiet viriseda pole midagi.
Nendele, kes veel ei tea, miks ma siin olen: (Ei ole soovahetus, nagu mõni võibolla ekslikult arvas(see on järgmine aasta;))) siin liigutatakse mu alalõualuud 8 mm ettepoole. Protseduur on umbes selline, et pannakse mind narkoosi alla( ojee ;) seejärel paljastab kirurg lõualuu (operatsioon toimub suusiseselt) Lõhestab selle ja purustab, niiet lõualuu on nagu tapp või liides, liigutab sega tappi ettepoole ja fikseerib selle titaankruvidega või plaatidega. Kruvi puurimiseks peab põske väikese augu tegema, sest nurga alt ei saa ju puurida ;) . Väga tore, kui keegi aru ka sai, ei usu eriti küll.
Palat on ülimalt korralik. Isegi wc on olemas. Milline luksus, uskumatu. Peale minu on siin veel kaks inimest, kummagagi pole ma sõnagi rääkinud. Üks on keskealine kõhnemapoolne vene mees taanduva juuksepiiriga. Üldiselt kummaline Bruce Willise ja Al Bundy kompott. Ainuke asi, mida ta teeb, on raamatute lugemine. Suure vägivaldse kirillitsaga kaunistatud paksud romaanid, mille kaaned meenutavad ükskõik millise Rambo järje plakatit. Okei, ma olen teda viimase viie minuti jooksul vähemalt kakskümmend korda piilunud, tüüp muutub silmnähtavalt närvilisemaks. Aitab temast, teine mees on ka.
Ta on umbes 20 aastane ja meenutab Märt Sepperit. Välisel vaatlusel tundub rahulik inimene. Aga ma olen suhteliselt kindel, et ta on selline, kes alguses ei saa vedama, pärast pidama.(Teate küll selliseid, kes vaatavad sulle mitu korda otsa ja tahavad vestlust alustada, aga kuna pole millegist rääkida, siis nad seda ei tee. Kuid ainult üks sõna võib selle kauni ja vaikse balanssi hävitada, ning siis pead sa mingit möla sundseisus pealt kuulama) Niiet ma püüan võimalikult staatiline olla. Voodi on ainuke põnev asi siin palatis, sest tal on nupud, mis teda erinevatesse asenditesse viivad. Ma mängisin sellega viis minutit, siis tüütas ära. Tahtsin näha, kui kõrgele voodi tõuseb. Olin saavutanud juba märkimisväärse vahe maapinnaga, tuju läks rõõmsaks, kuid siis tuli õde ja küsis što võ gelate? vms. Akward....
Muideks kas arvuti süles hoidmine vähendab tõesti viljakust? Hea soe on olla 54
Tahaks voodiga koridoris rallit sõita...Ehk mõni kõrvalpalati vanadaam tuleks minuga sõitma...Nad liikuda nagunii ei saa ise, ma võiks lükata. Saaks oma mõtted mujale vähemalt.
Praeguseks aitab...Igavusest muljetan hiljem veel...
